Tere taas!
Nohh, täna oli see saatuslik kirjanduse tund! Pluss mu klassiõed sundisid mind tutvustama seda mängu. Nad teevad alati nii! Käsivad mul esitleda ja tutvustada ja kirjeldada ja kõike muud, mida peab tegema klassi ees ja milles peab improviseerima! Samas on see natuke meelitav et nad just minu valivad, samas mõnikord tüütu. Aga eks ma ole juba harjunud. Kirjanduses me muidugi saime viied kõik ja pärast enam polnud nii mark peale seda laulmist.
Me juba hakkame mõtlema ka, mida õpetajate päeval teha! Ma ei jõua ära oodata! Ma tahaks olla õpetaja, samas ma tahaks ka õpetajatele endile midagi korraldada! See kõik tundub nii huvitav ja lõbus, ma arvan et ma lähen segaseks enne seda päeva. Aga eks vaatab kes õpetajaks läheb ja kes õpetajatele endile midagi korraldab.
Täna läksin veel kunstitundi. Annika jälle aeles mul otsas ja põhimõtteliselt elas mul seljas. Ma tegin kolm järjehoidjat ja rääkisin juttu.
Midagi huvitavat ei toimunud jälle täna! Loodame et homne päev toob palju uusi seiklusi, ohtlikke ja lõbusaid ning suuri koletisi, lohesid ja küülikuid! Näeme homme! Või loeme, vahet ei ole...
Tema on minu merisiga, Bruno! Kas ta pole mitte südametemurdja?
No comments:
Post a Comment