See oli väga meelierutav kirjanduse tund!

Tere taas!

 Nohh, täna oli see saatuslik kirjanduse tund! Pluss mu klassiõed sundisid mind tutvustama seda mängu. Nad teevad alati nii! Käsivad mul esitleda ja tutvustada ja kirjeldada ja kõike muud, mida peab tegema klassi ees ja milles peab improviseerima! Samas on see natuke meelitav et nad just minu valivad, samas mõnikord tüütu. Aga eks ma ole juba harjunud. Kirjanduses me muidugi saime viied kõik ja pärast enam polnud nii mark peale seda laulmist.

 Me juba hakkame mõtlema ka, mida õpetajate päeval teha! Ma ei jõua ära oodata! Ma tahaks olla õpetaja, samas ma tahaks ka õpetajatele endile midagi korraldada! See kõik tundub nii huvitav ja lõbus, ma arvan et ma lähen segaseks enne seda päeva. Aga eks vaatab kes õpetajaks läheb ja kes õpetajatele endile midagi korraldab.

 Täna läksin veel kunstitundi. Annika jälle aeles mul otsas ja põhimõtteliselt elas mul seljas. Ma tegin kolm järjehoidjat ja rääkisin juttu.

 Midagi huvitavat ei toimunud jälle täna! Loodame et homne päev toob palju uusi seiklusi, ohtlikke ja lõbusaid ning suuri koletisi, lohesid ja küülikuid! Näeme homme! Või loeme, vahet ei ole...

Tema on minu merisiga, Bruno! Kas ta pole mitte südametemurdja?

Ameerika nimel!

No tervist!

 Andke andeks, et ma pole kirjutanud enda blogisse tervelt kaks päeva. Ma olen lihtsalt kohutavalt väsinud olnud. See postitus on siis pühapäeva ja esmaspäeva eest.

 Pühapäeval käisin ma enda emaga Kadrioru pargis ja -lossis. Me käisime seda uut jaapani aeda vaatamas. See oli üpris toores aga muidu kena. Paari aasta pärast on ta kindlasti väga kaunis. Mulle meeldis tegelikult ta enne rohkem, see oli kuidagi kodusem ja seal ei olnud palju inimesi. Tore oli istuda ilusa ilmaga seal ja vaadata parte. Jaapani aed on ka ilus, kuid varem oli ta armsam. Minu arust sinna jaapani aeda ei sobinud need graniidist tehtud valged sillad. Need nägid seal kohutavad välja! Ühtlasi polnud seal ka istepinke, mis on suur miinus!

 Peale seda me käisime Kadrioru muuseumis. Seal oli mingi Vene õigeusu kiriku ikoonide näitus. Mulle see millegi pärast üldse ei meeldinud, maitse asi. Kõik muu oli seal ilus, välja arvatud üks tuba milles oli mööbel mis sinna absoluutselt ei sobinud. Õnneks ei ole Kadriorus päriselt selline mööbel.

 Esmaspäeval ma käisin koolis, saime enda koolipildid kätte. Mulle minu pildid absoluutselt ei meeldinud.

Midagi erilist ei juhtunud. Me saime matemaatika tööd kätte. Ma sain kolme. Vähemalt mitte kahe.

 Hiljem sel päeval läksin ma näitlemisse. Ma pean kahetsusega teile pettumust valmistama ja ütlema kurvastava uudise - mu ema ei teinudki sel esmaspäeval mul marki täis! Vabandust, kes seda väga lootsid!

 Muidu oli suht tore nädalavahetus ja esmaspäev.

Kondoom? KONDOOM!

Tere kiisud!

 Tänane päev oli väga tore! Hommikul ärkasin pool kümme ja läksin pilatesesse. Peale seda kui ma istusin bussis, siis Kristel tuli bussi peale ja ma läksin talle tere ütlema, sest ta ei märganud mind bussi tulles (mis on imelik, kuna ma istusin põhimõtteliselt ukse vastas). Ja siis selgus, et Kristel läheb Kristiine keskusesse shoppama. Ma läksin ka just samas suunas, et osta Elisale kingitus.Nii me läksimegi siis koos Kristiine keskusesse.

 Teel sinna, kui me üle tee läksime, siis üks auto kus istusid sees kaks kena poissi andsid meile teed. Üks lehvitas meile hiljem. See oli väga armas! Kristiines me läksime kohe raamatupoodi, Kristeli abiga leidsin ma ka sobiva kingi Elisale, milleks oli mingi iidsete muistendite raamat. Ma ühtlasi leidsin ka ühe raamatu, mida ma kindlasti sünnipäevakingiks tahaksin ("1000 sportautot")! Hiljem me muidugi natuke shoppasime Kristiines, ma ostsin ka veidike endale riideid juurde, kõik olid tumesinist värvi. See on mu maailma lemmikuim värv!

 Elisa sünnipäev oli väga lõbus! Alguses me sõime tortillat, mida keegi eriti ei osanud süüa. Hiljem me tantsisime ja olime segased ja nii edasi. Lõpus mina, Elisa ja Kristiina kõndisime natuke tänaval ja ajasime juttu. Väga tore päev oli!

 Minu taldrik.

 Kõik öelge Sanne on lahe!

 Mina poseerin

 Mina poseerin veel!

 Käisime poes.

 Teistest on alati tore tobedaid pilte leida enda digikas!

5 nippi kuidas Sannet alandada:

1.       Käsi tal laulda.

2.       Käsi tal laulda madala, meheliku häälega.

3.       Käsi tal laulda madala, meheliku häälega ühele põlvele laskudes.

4.       Käsi tal laulda madala, meheliku häälega ühele põlvele laskudes Kaja ette.

5.       Käsi tal laulda madala, meheliku häälega ühele põlvele laskudes Kaja ette, nii, et kogu klass on publikuks.

  Oh the joy! Reede on käes! Jumal tänatud, me ei pidanud täna esitama seda mängulaulu. Ei jõua järgmist kirjanduse tundi ära oodata! Kui me harjutasime seda tantsu, siis üks nuttev teise klassi tüdruk kõndis meist mööda. Selgus et ta oli enda koti ära kaotanud. Ma läksin temaga alla et aidata tal otsida tema kotti tantsu klassi juurest, sest see pidavat olema tal eelmine tund. Vähemalt nii ma sain aru. Ta ei saanud eriti üldse sõnagi suust, oli raske tuvastada mis tund tal eelmine oli. Lõpuks andsin ma ta kaunite kunstide õpetajate kätte. Prantsuse keele õpetaja tänas mind ja mul tekkis selline tunne nagu ma oleksin midagi head teinud. Ma ei mõelnudki alguses sellele päris nii, see oli lihtsalt loomulik asi mida teha. Ta leidis õnneks enda koti muidugi üles.

 Täna oli ka ÕE (õpilas esinduse) koosolek. Seal midagi erilist ei toimunud, täitsime vaid enda ankeedi ja saime ennast panna kirja ühele nö koolitusele. Vene keelest sain ma kohe lahti, sest eelmine tund jõudsin ma ühe jutu ümberkirjutamise valmis. Ma pean selle ainult veel ära tõlkima. Ühtlasi pean ma ka hakkama mõtlema, mida Elisale sünnipäevaks kinkida. Hüvasti, praeguseks!

Minu kass Kiisu.

Jah, kurat, jõudsin küll!

Tere, mu armsad!

 Täna midagi erilist ei toimunud koolis. Matemaatika kontrolltöö oli mõnes mõttes raske, samas ka väga lihtne... Ma arvasin et tuleb raskem, aga siiski ei teadnud ma osasid asju. Loodan et saan enam-vähem hea hinde. Ajaloos me ei saanud kontrolltöid kätte, nii et te peate veel ootama, et teada mis hinde ma saan! Ajaloos õppisime ka onu Aadut aka herr Hitler.

Hitler ja Mussolini

 Tegin veel igast muid lolle pilte, negatiiviga ja puha... Kristel tõi mulle täna enda Sims3 mängud, ma ei tea miks ma neid tahtsin. Ma nii kui nii tüdinen sellest varsti ära ja siis on nad mul mõttetult siin... Aga tal oli neid nii palju et ma lihtsalt tahtsin kaa endale neid osi!

Jah, ma tean mida sa mõtled; mul on kohutav soeng ...

Kristelgi on põrgu sigitis...

Lihtsalt vaadake, mida ta teeb! See pole inimlik!

Sims 3!

Ühtlasi, kirjanduse tunnis me pidime õppima "Lilla istus vangitornis" mängulaulu pähe ja need liigutused ka! Ma olen kindel et te seda teate, kui mitte selle nime all siis vähemalt nime all "Karuks istus vangitornis" mida esitab propeller. Ma olin põhimõtteliselt ainus kes seda peaaegu peast teab, sest mu isa laseb seda autos päris tihti. Aga ma seda teistele ei öelnud, kuna nad oleks minu pannud võib-olla laulma ja nagu teada fakt on; ma ei oska absoluutselt laulda! Muidu see on naljakas laul, mõnikord tore kuulata.

 Kodus mängisin natuke simsi ja nüüd vist hakkan õppima. Head päeva siis!

Seenik

Tere taas!

 Tänane päev algas kohutavalt... Hommikul kui ärkasin sõin ja vaatasin telekast mingit saadet Pandikunnid, inglise keeles Pawn Stars (ja jah, see tõepoolest kõlab nagu porn stars). Seejärel saatsin Kristelile sõnumi et teada saada mis kell kooli pidi minema ja sain teada et mul on umbes 15 minutit. Ma üritasin panna kiiresti enda asjad kokku ja riided vahetada, kuid siis helistas ema ning ütles et ma pean kassi sisse hõikama ja et ma võtmed kindlasti kaasa võtaksin. Nohh, eks ma siis panin võtmed enda jaki taskusse ja kontrollisin mitu korda üle et mul need kaasas oleksid ning läksin välja (kehalise riietes juba).

 Muidugi mõista jäin ma hiljaks sest kodust välja sain ma alles siis, kui tund algama pidi. Õnneks ei lõpetanud ma jooksmist viimasena. Kui me mängisime pesapalli ja ma hajameelselt käe enda taskusse pistsin märkasin ma, üllatus üllatus, et mul pole võtmeid! Jah, ma olin suutnud enda võtmed ära kaotada...

 Peale kehalist oli suht rõve tunne, ma ei võtnud vahetussärki kaasa, sest mõtlesin, et saan kodust läbi käia, aga ei. Ma käisin kehalise kasvatuse riietega ümber kooli nagu segane, kuid ei leidnud võtmeid.

 See selleks, ülejäänud päev aga kulges suhteliselt tavaliselt. Pinali unustasin ma ikka maha. Muusika tunnis saime õpikud (koolikott jälle raskemaks), enne matemaatikat ma tegin ruttu koduse töö enam-vähem valmis ja eesti keele koduse töö kaa. Matemaatikas ma muidugi mõista ei saanud eriti üldse aru, aga see on ainult loomulik... Eesti keeles oli etteütlus, ma arvan et see läks mul päris hästi. Peale etteütlust läksime koju.

 Koju minnes ma vaatasin kõik kohad läbi ja nägin imelik välja, otsides enda võtit, kuid ikka ei leidnud. Ning kui ma lõpuks koju jõudsin ja värava haagist lahti tegin nägin ma enda võtmeid otse oma nina all! Ma olin nad sinna pannud haaki kinni pannes ja sinna ma nad ka unustasin. Kass oli ka kuidagi salapärasel viisil tuppa saanud, sest mina teda küll tuppa ei hõiganud...

 Esimese asjana koju jõudes tegin ma voodi üles, käisin duši all ning pesin hambad puhtaks. Seejärel vaatasin filmi Päevaraamat (the Notebook). Ema tuli ka varsti koju ja tegi pannkooke.

 The Notebook'i peaosas mängivad Ryan Gosling ja Rachel McAdams. See oli romantiline draama, lugu oli päris armas ja film oli hästi tehtud. See rääkis ühest rikkast naisest ja vaesest mehest kes armusid ühel suvel, kui nad veel teismelised olid, ning kuidas nende sotsiaalsed staatused nad lahku ajasid. Lõpp oli kurb, samas ka rõõmus.

 Muide, homme on matemaatika töö ja ma seda ka üldse ei oska. Soovige mulle edu!

Kuna ma täna koolis pilti ei teinud, vaadake parem pilti sellest ahvist!

Anyone can count the seeds in an apple, but only God can count the number of apples in a seed.

Tsaukki!

 Nii, minagi alustan enda blogi nüüd. Ma ei tea kaua ma suudan seda siin teha aga nohh, nädala vast peab vastu. Loodame et keegigi peab seda meeltlahutavaks.

 Täna koolis midagi erilist ei toimunud. Kunstis joonistasin ma õpetajale purjus kilpkonna, sest eile ta ei võtnud vastu mu pilves konna. Ma sain venekeeles 5- ja tegin ajaloo kontrolltööd. Ma ei õppinud absoluutselt aga ma arvan et läks hästi, kolme peaks ikka kätte saama, kuigi ma loodan saada nelja. Karinee õpetas mind ka reidikaid tegema. Peale tunde mina, Mari-liis ja Rebeka aitasime sotsiaaltöötajal ühte plakatit teha.

 Peale seda ma läksin kunsti ringi, kus ma tegin ainult kaks järjehoidjat ja ajasin Liisiga juttu. Annika suht aeles mul otsas terve see aeg... ja ma helistasin kellegile Renele, pidavat kena olema ja pikk. Ta tundus olevat viisakas ja tore.

 Nohh, see päev oli suhteliselt sama igav kui ülejäänud. Aga eks tuleb kindlasti ka lõbusamaid!

 Siin me tegime Karineega reidikaid.

Need on järjehoidjad mis ma täna tegin, värv on moondunud sellel pildil.

Selle pildi tegin ma loomaaias umbes kuu aega tagasi, ma mõtlesin et see sobiks siia lõppu...